Või midagi sellist?

Juhtusin 16. juuni hilisõhtul vaatama saadet "Riigikogu infotund" ning väga lõbus oli. Kui seni tundus see saade igava poliitikute jurana (pööbli arusaamade järgi), siis pärast toda õhtut on tegu minu meelest väga hea komöödiaga. Olin muidugi veidi õllene, kuna äsja oli lõppenud jalgpalli MMi mäng ning vaatasin seda ühe sõbra ja õlle seltsis, aga siiski. Kohal oli käputäis riigikogulasi, kes pommitasid küsimustega saali ette kutsutud ministreid. Küsimused olid loomulikult seotud erakondadega ning opositsoonis/koalitsioonis olemisega, aga küsimusi küsiti positiivse ning humoorika alatooniga. Küsimustele vastamine aga pakkus veelgi enam meelelahutust. Eelkõige ajasid Andrus Ansipi humoorikad vastused ning tögamised naerma. Märkimisväärne oli ka see, et Andrusel oli prakiliselt iga vastuse puhul olemas mingisugune näide statistikast, et miski oli nii palju protsente tõusnud võrreldes tolle aastaga jms. Kas tõesti siis kõik aruanded ja statistika härra peaministril pähe talletunud?

Et kui õhtul kvaliteethuumori seltsis naerda tahaks, siis vaadake saadet "Riigikogu infotund". ETVs.

Majanduse madalseis, finantskriis, majanduskriis. Nüüd oleme justkui toibumas 21. sajandi suurest paugust, langused on enamjaolt peatunud ning kohati tõusuga asendunud, raha jälle liigub ning tulevikki tundub päiksepaistelisem. Kui meil siin Eestis, võib öelda, suurem osa püksirihma pingutamisest ning kärpimisest on nüüdseks tehtud ja tundub, et edukalt, siis tegelikult ei ole maailmamastaabis keerulised ajad sugugi läbi.

Kuuldavasti on mitmetele riikidele, eesotsas Euroopa omadele, lõpuks ometi kohale jõudnud arusaam, et meeletu võlgu elamine pole pikaajaliselt kuigi jätkusuutlik ning seni defitsiidis olnud eelarved ja kasvav võlakoormus on reaalne oht sattuda tõsisesse võlakriisi. Seda tõestas meile üks kuumaverelistest ning päikesest lolliks küpsenud „sigadest“ (PIIGS – Portugal, Italy, Ireland, Greece, Spain), nimelt Kreeka. Tegelikult ei olnud ju riikide fiskaalne seis paari-kolme aasta eest oluliselt parem tänasest, kuid külma dušina mõjunud üleilmne šokk pani siiski mõtlema senise elustiili tulevikuperspektiivile. Või pigem selle puudumisele. Üritataksegi olukorra lahendamiseks ümber mängida oma eelarve kulud ja tulud ning lisaks hädasolijatele kärbivad puudujääki profülaktika mõttes ka teised riigid, sealhulgas Euroopa suured majandused Ühendkuningriik ja Saksamaa. Iseenesest tervitatav tegevus, aga rangem fiskaalpoliitika tähendab ühtlasi sisenõudluse vähenemist kärpijariikide ning ekspordivõimaluste kahanemist partnerriikide jaoks.

Kui seni tundus mitmete teadjate arvamus W-kujulisest majanduskriisist vähetõenäolise riskistsenaariumina, siis nüüd hakkab see üha reaalsemana tunduma. Juba mainitud võimalik tagasilöök majanduses, mille tingib rangem eelarvepoliitika, viimasel ajal väga närviline ning volatiilne rahaturg, pettumine majanduse taastumise kiiruses ning võimalikud ebaõnnestumised Kreeka-laadsetes riikides võib meid vabalt viia W-kujulise sõidu keskpunktist allapoole.

Igatahes raske saab valitsustel olema, kuna kärpimised ning muud keerulised otsused toovad mitmetes riikides protestiva rahva tänavale, samuti on iga otsuse hinnaks poliitiline populaarsus. Jaksu kainelt mõtlevatele inimestele ning ehk suudame siiski piirduda V-kujulise seiklusega. Annaks jumal või keegi, et suurte majanduste eesseisvad kärpimisest meid põlvili ei lööks.

Üleeile hommikul bussis sõites jäi kõrvu kahe vanaproua vestlus igasugustel argiteemadel, muidugi domineeris jutt hindadest. Mingi hetk jõuti müügimaksuni ning sealt edasi laienes teema Tallinna valitsemise ning Keskerakonna peale. Minu kõrvadele oli selline teema loomulikult kõva highlight ning kuulasin hoolega, mida minust kaks põlvkonda vanemad tallinlased olukorrast arvavad. Ja võetigi ette võimalik hinnatõus, mida müügimaks endaga kaasa toob. Seejärel hakati arutama, kuhu see müügimaksutulu üldse läheb – loomulikult Edgari propaganda ja mõttetu Tallinna televisiooni peale. On ju Keskerakonnal võlad eelmistest valimistest ning needki vajavad tasumist, ja mis valimiskampaania see Keskerakonnal üldse on, kui sisu üldse pole, on vaid mõnitamine ja sopaloopimine konkureerivate erakondade suunas.

Kuuldu pani mõnusalt muigama ning tujugi tõusis veidi. Vot selliseid pealinlasi oleks rohkem tarvis.

Mõni aeg tagasi oli tarvis üks keskmist mõõtu pakk Tallinnast Tartu toimetada. Kui seni kasutasin Eesti Posti teenuseid, siis sel korral meenus, et on ju olemas üks innovaatiline pakiteenus nimega SmartPOST, mis avalikkuses palju kiita saanud ning nüüd kuuldavasti tublisti laienema asunud. Hakkasingi lähemalt uurima, mida nimetatud teenus endast kujutab.

Kõigepealt läks veebileht lahti ning lugemist jagus päris mitmekümneks minutiks. Kusjuures, etteruttavalt, võiks öelda, et kogu protsessi juures oligi too esimese kontakti loomine kõige ajamahukam etapp. Kui teenus sisuliselt selge, leppisin pakisaajaga detailides kokku ning asusin Järve Keskuse automaadi juurde. Mõistagi pidin saadetise turvaliselt ära pakkima, aga selles suhtes midagi erilist võrreldes kas või Eesti Postiga ei olnud: pakile peale vaid saaja ja saatja nimi ning telefoninumber. Automaadi juurde jõudis vahetult enne mind üks mees, kes nähtavasti pakile järele tuli. Vandusin siis juba mõttes, et ei vedanud ikka, nüüd peab kaua järjekorras ootama. Ja juba oligi mu ees olnud mehel pakk käes ning ta lahkus. Läksin siis ise uhke touch screeni juurde ja automaatselt hakkasin tegutsema vastavalt juhistele. Kõik käis minu üllatuseks kibekiirelt ning praktiliselt minutiga olin ma sihtkoha ja saaja kirja pannud, paki kappi lükanud ning teenuse eest ka tasunud. Ei midagi keerulist, juhised olid ekraanil selged ning igal sammul sai kenasti infot, et mis toimub. Maksmine käis kaardiga (kes siis enam Eestis sulas arveldab...).

Nagu lubatud, oli pakk õigel ajal õiges kohas saajat ootamas. Kui pakk päral, saab saaja teavitava sms-i.

Küll aga ei saa ma aru, kuidas saab paki sihtkohta jõudmise aeg sõltuda saatmiskohast. Oletame, et pakk läheb teele punktist 1 punkti 2. Sel juhul on pakk punktis 2 näiteks järgmisel tööpäeval hiljemalt 13:30. Kui aga pakk läheb teele punktist 3 punkti 2, siis pakk jõuab punkti 2 näiteks hiljemalt 16:00. Umbes et kuller tuleb ja võtab pakid ühest kohast ära ja siis viib ükshaaval igasse sihtkohta ära, jõuab igasse Eesti sihtpunkti üheaegselt. Loogilisem oleks ehk see, kui sihtkohta jõudmise aeg sõltub ikka sihtkohast endast. Müstika, peab seda asja uurima.

Minu poolt 5+. Kasutan teinekordki SmartPOSTi lahendust, kuna kõik käib kiirelt ja mugavalt, pakikaste tühjendatakse isegi puhkepäevadel, hind ning paki sihtkohta jõudmise aeg on konkurentsivõimelised. Miinusena peaks muidugi mainima asjaolu, et saadetise mõõtmed on piiratud: pikim külg peab jääma 60 cm sisse. Ettevõttele aga edu nutika idee eksportimisel.

Keskerakond on välja tulnud ühe huvitava ettepanekuga. Mõte on üllas - maksusoodustusega veidi töökohtade tekkimist ergutada, kuid mina haistan siin küll päris head skeemi.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 1. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (559 SE), mille kohasel ei peaks tööandja maksma sotsiaalmaksu töötaja eest, kes on tööle võetud ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2010. Et saada maksuvabastust, peab see isik olema eelnevalt 3 kuud töötuna ametlikult registreeritud. Sotsiaalmaksu vabastust soovitakse 12 kuuks alates töölevõtmise hetkest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteated

Kuidas oleks sellega, et kui laseks olemasolevad töötajad lahti ja võtaks asemele tingimustele vastavad töötud. Kindlasti väärt spetsialiste ja võtmetegelasi niimoodi vahetada kasulik poleks, aga mõned ametikohad on igal juhul sellised, mille puhul töötajavahetus tooks vähem kahju kui aasta jagu sotsiaalmaksuvabadus kasu. Olgem ausad, 33% palgast on märkimisväärne papp.

No näis, küllap mõeldakse ka eespool kirjeldatud idee peale, kui menetletakse seadusemuudatust. Võimalik, et juba olemasolev normide kogum kaitseb taoliste skeemide eest.

Päris mitu nädalat olen huviga jälginud saadet Võlast vabaks. Ja enam-vähem võib rahul olla, kuigi enne esimese saate eetrisseilmumist olid mu ootused märksa kõrgemad. Lootsin sisult tõsist ja realistlikku saadet, aga tegelikult on Võlast vabaks ikkagi, vähemalt mulle tundub, suunatud lihtsale kergele meelelahutusele. Näiteks on praktilisellt igas saates üks kohustuslik nutustseen ja lahatakse perede omavahelisi suhteid (kuigi siin saaks vaielda... eks suhetel ole muidugi ka oma tähtsus). Tõsi, saatetegelased on ilmselt ikka reaalsest elust, nende olukord samuti, kuid lahendused jäävad alati kuidagi poolikuks, kohati liige idealistlikeks ning pinnapealseteks. Niinimetatud finantsspetsialistid avaldavad arvamust küll, aga nende jutt on kui Dormeo madratsi reklaamist - emotsioonitu kuskilt ekraanilt maha lugemine, professionaalsust nagu ei märkakski.

Eks see kipu maitse asi olema. Paistab, et eesti rahvale istub meelelahutuslik, ent sisult suhtelist odav teleprogramm. Vaatamata pisukesele pettumusele, kavatsen saadet ikka edasi jälgida. Ka meelelahtust on vaja, kuigi tahaks ikka kvaliteetsaateid näha. Praegusel ajal tundub sellist televisiooni pakkuvat ainult ETV.

Vana hea hõõglamp tõmbab tagasi. Päris mitme aasta eest promoti säästupirne - kestab kuni kaheksa korda kauem ning tarbib kordi vähem energiat kui tavaline hõõglamp (energiatarbes peaks olema umbes neljakordne võit). Mõni ostis ja proovis, osale meeldis, osa viskas käega ning kasutas hõõglampi edasi. Kokkuhoid säästulampide puhul on täiesti olemas, kui veidi rehkendada, isegi üüratu hinnavahe säästu- ja hõõglambi vahel teeb tasa. Sestap otsustasid tähtsad ninad Euroopa Liidus, et kehtestame säästupirni kasutamise sundkorras. Plaani kohaselt on hõõglampide müük lõplikult piiratud 2012. aastaks (vt Energiasäästu portaal).

Kõigepealt avaldan head meelt selle üle, et ikka nuputatakse, kuidas saaks efektiivsemalt ning loodussõbralikumalt. Säästupirn ei olegi teab mis rumal roheliste ülepingutus. Kui võit elueas on kaheksa korda ning sääst energias neljakordne, siis miks ka mitte. Hinnavahe (korralike pirnide puhul) umbes 15-20-kordne, selle kulu ületab võit kindlasti. Kuid siinkohal on agasid - säästulambi olemus.

Säästupirn on ideaalne näiteks korterelamu koridori, kus lamp on kogu aeg töös või nii, et ei ole pidevat sisse-välja lülitamist. Sobib hästi ka elutuppa, kui pererahvas paneb õhtul tule põlema ning kustutab selle enne magamaminekut. Sisse-välja klõpsimise suhtes on säästulamp tundlik - see vähendab oluliselt pirni eluiga. Mainitud kuni kaheksakordne eluea võit võib vabalt kahaneda üheni või isegi alla selle. Näiteks vetsu säästulambil asja ei ole: tuli põlema... sirts ja valmis... tuli kustu - pirn sureb sedasi peagi ära. Samuti on säästulambil teatav "stardiaeg", mil valgustugevus on umbes minuti või kahe jooksul nõrk. Selle ajaga on häda nr 1 vetsus juba ammu tehtud. Kui ma nüüd enda mätta otsast vaatan, siis umbes pool tuledest on ikka sagedase sisse-välja kasutamisega, kasutaks neis parema meelega hõõglampi.

Ning veel üks paha nüanss, võib-olla vähestes EU-riikides, paraku aga Eestis küll - pingekõikumine. Ei ole meie energiavõrk nii hea, et saaksime stabiilset pinget nautida, ikka näen enda kodus ning külas, et lambid laes vilguvad. Hõõglambile ei tee selline kõikumine väga hullu midagi, samuti on paljud seadmed selle suhtes kaitstud. Lauaarvuti ilma UPSita aga näiteks pole - olen oma lauaraali emaplaadi vahvasti ära vahetanud tänu kõikuvale voolule. Ning ei armasta pingekõikumist ka säästulamp. Mis siis juhtuda võib? Eluiga väheneb, kuid hullem lugu on see, kui lamp üldse ära kustub. Esimesed säästupirnid, mis turul liikusid, kustusid sita voolu tingimustes paari kuuga. Mitte ainult minul, ka teistel.

Mida ma öelda tahan? Leian, et hõõglambi müügi keelustamine on väär. Pigem võiks sekkuda teisiti - hõõglampidele märgatav hinnalisa seada, säästupirne aga hoopis subsideerida. Tegelikult viimast vist ei juhtu, aga esimene oleks täiesti mõeldav. Selle tulemusel kahaneks eri pirnide hinnavahe ning see stimuleeriks vahvat säästupirni eelistama hõõglambile. Täielikult säästulambile üle minna aga ei ole minu silmis mõeldav, pigem eelistaks hõõglampi teatud kohtades edasi kasutada. Vetsu säästupirni ikka ei paneks...

Muide, need, kes kasutavad valgusregulaatorit, unustagu see funktsioon ära. Säästupirniga dimmerit kasutada ei tohi. :)

Mõned lingid näpunäidetega, kui peaks huvi pakkuma:
Kui palju raha säästab säästupirn?
Kas säästupirni peaks kustutama?

Ilus talv tuli maha, jah. Ning ka paras segadus tänavatel. Pühapäeval, kui kogu see möll alguse sai, olid teed päris umbes... arusaadav, koristus võtab omajagu aega. Esmaspäeva hommikul aga eeldaks juba läbitavaid teid/tänavaid, tahaks tööle, kooli või kuhu iganes jõuda, kuid olukord oli sama nõrk nagu eelmisel päeval.

Mis kukalt sügama pani, oli asjaolu, et Nõmme ja Mustamäe (kuuldavasti ka Kesklinn ja Lasnamäe) oli mattunud lume alla, masinad lumes kinni, liiklus umbes, ühistransport täiega graafikust maas. Hea, kui üldse buss, troll või tramm tuli. Jõudes Koplisse, nägin paradiisi. Peateed olid asfaldini puhtad, jalakäijatel rajad olemas, asutusteesised lumest puhtaks kraabitud, ühistranspordipeatuste taskud läbitavaks tehtud. Ei olnud midagi häda. Juba hommikul lumi suuremalt jaolt ära koristatud!

Päeva teises pooles oli Kopli muidugi ammu korras, aga jõudes Mustamäele ja Nõmmele, oli olukord täpselt sama, mis hommikul. No nii suur kontrast erinevate linnaosade vahel väikeses Tallinnas, et jube. Nii kui Kopli paradiisist välja sain, olid peateed ikka paksu lumega kaetud, väikeseid teid polnud ollagi, jalakäijatel kõnniteid samuti mitte. Ma ei mõtle mingeid pisikesi teisejärgulisi kõrvalteid, vaid näiteks kas või Vabaduse puiesteed. Kuigi kõrvalteedega oli olukord lausa masendav.

Millest siis ühe linna piires nii suured erinevused? Mõtlesin ja arvasin, et küllap linn on erinevate teedehooldajate vahel ära jaotatud ja osa lihtsalt ei saa hakkama. Ja nii oligi: Postimees slgitab

Kusjuures siiamaani, kolmapäeval, on osa teid endiselt uskumatult lumised. "Hea töö", Teho AS ning Tänavapuhastuse AS.

Your result for The House, MD Personality Test...

Dr. Eric Foreman

Take The House, MD Personality Test at HelloQuizzy

Mustanahaline olen, aga väga hea, et ma Dr. House pole...

Sten andis idee.

Ega see midagi uut pole, aga...

Venemaa välisministeerium kritiseeris täna teravalt USA presidenti George W. Bushi, kes seadis hiljutises kõnes võrdusmärgi saksa natsismi ja nõukogude kommunismi kuritegude vahele.

Sel puhul olen hr Bushiga täitsa nõus, mainitet võrdusmärk on täiesti õigustatud. Aga suure karu Miša arvates on kommunism lahe, igatahes märksa lahedam kui natsism. Kuidas küll, ei suuda mina seda mõista, ei suuda paljud.

Tegelikult on asi selles, et Vene-Miša on vaid mõõtmetelt suur, kuid sisimas hoopis jonniv mõmmi, kes tahab kõike omamoodi.

Loe Postimehest

Ai. Mu lemmik uudistelugemiskoht on postimees.ee. Kuidagi mõnus ja mugav on viimast surfata - nii sisu kui ka välimuse poolest. Aga no mida kuradit... mõni aeg tagasi sündis häiriv asjaolu. nimelt tekkisid uudiste juurde videokastikesed. Alguses oli tore, kuna need videouudised olid suhteliselt vabatahtlikud. Seejärel sai alguse automaatne käivitumine. Tegin uudise lahti, lootsin lugeda ja opa - lehe laadimist hakkas hoorama automaatselt käivituv videolõik. Pidin kogu aeg video stop-nupust seiskama. Jube, enam hullemaks minna ei saa, ega ju. Saab siiski - nüüd ei ole enam automaatselt käivituvatel videotel stop-nuppu...

Aga no mis sa teed, selline tasuta teenus on. Öeldakse: "Kui ei meeldi, ära söö." Ei söökski, aga kõht läheb tühjaks. Kahju.

Jah, STV klienditeenindus ja suhtumine klienti on märksa viksim ning viisakam kui mõne aasta eest, mulle tundub. Maksin ühe arve kogemata topelt ning võtsin e-mailitsi STV-ga ühendust. Poole tööpäeva pärast sain korrektse viisaka vastuse, mis nüüd edasi saab ja kuidas toimida. Positiivne!

Ega see juhtum just ise midagi erilist polegi... lihtsalt viisakas suhtumine klienti tekitab mus head meelt.

Aitäh.

On aeg, mil arutame, kuidas hakkama saada jahtunud majandusoludes. Seks puhuks mõtleme näiteks riigieelarve kärpimisest, mis on viimastel nädalatel omajagu vaidlusi tekitanud. Ükski seltskond ei taha loovutada oma raha, kuid keegi kindlasti peab vähemate vahenditega leppima. Ega meie rahandusminister Ivari Padargi kärbetest pääse - selgub, et härra on 20 kilo kaalust kaotanud. Olukord on nii jube, et läheme juba kehakaalu kallale...

Inimesed maksku sularaha asemel kaardiga - olen selle raudne kahe käega pooldaja. Ning seda tuleb promoda. Kuid Hansapanga otsus muuta 1. maist tasuliseks sularaha väljavõtmine, kui summa ületab kuus 30 000 krooni, ei ole mu meelest see kõige õigem instrument propageerimaks kaardimakseid eelistama sularahatehingutele. Asi just selles, et nõudmiseni hoiused peaksid mu meelest olema võimalikud likviidsed. Kui nüüd lisada sularaha hoiuselt väljavõtmisele täiendav kulu, langeb arvelduskonto likviidsus. Muidugi see 0,3% 30 000 krooni ületavalt summalt (juriidilisest isikust kundede puhul on tariifid erinvad, kuid ka neil tuleb teenustasu maksta, juba preaguselgi hetkel) ei ole teab mis suur summa, aga asi on põhimõttes.

Miks siis nii?

«Hansapank kutsub inimesi igati üles maksma kaardiga – see on sularahaga arveldamisest tublisti turvalisem,» selgitas Margus Rink, miks pank kutsub kliente üles kaardimakseid tegema.

Eks see turvalisem ja mugavam ole, aga Margus seda ei maini, et iga kaarditehinguga saab Hansapank oma ampsu. :) Täpselt ei julge öelda, aga olen kuulnud, et müüja tasub kaarditehingutest 2% pangale. Eks see number erineb - sõltub kaupmehe ja panga vahelisest lepingust, kuid fakt on, et teenustasu eksisteerib.

Ma tahan öelda, et kohe kuidagi ei meeldi mulle see sularaha väljavõtmise teenustasu...

Lõpuks võtsin end kokku ning hankisin pangast uued paroolid oma id-kaardile. Loomulikult oli põhjus selles, et Hansapank teostab parooliasendust praegu tasuta - hea oli töö ajal asi ära klaarida.

Päris pikka aega olen mõelnud ja plaaninud id-kaarti kasutama hakata, just selles mõttes, et panka ja muudesse teenustesse sisselogimiseks. Nüüd on võimalused selleks olemas ja nii ma oma isiklikku kiipi kasutan. Kuid kahjuks olid esimesed muljed negatiivsed.

Kõigepealt astusin id.ee lehele ning uurisin, mida esmalt teha vaja. Sertifikaatide uuendus oli valutu ja arusaadav, kuid tarkvara paigaldamisel tekkis igasuguseid ebamugavusi. Näiteks mingist hetkest alates oli installeerimistegevus nagu lõppenud, samas polnud ekraanil mitte mingisugust sellekohast teadet. Ei julgenud ka kohe aknaid sulgema asuda, äkki paigaldus veel pooleli. Lõpuks aitas ootamisest, aknad said suletud ning kuna id-teenused hetkel toimivad, siis ilmselt on tarkvara paigaldatud.

Järgmine ebameeldiv nüanss. Näiteks pilet.ee lehele sisselogimine sujub libedalt, aga esimene katse id-kaardiga e-panka logida oli üllatav. Võhiklikkusest sai esmalt lihtsalt nuppu "Sisene ID-kaardiga" vajutatud - loomulikult midagi sedasi ei juhtunud. Ok, uurisin ja puurisin ning sain selgeks, et panka logides peab endiselt sisestama kasutajatunnuse ja püsiparooli. Kasutajatunnusest saan täiesti aru, aga püsiparooli sissetoksimisest lootsin id-kaardi kasutuselevõtuga küll pääseda. Tutkit, Vasja! Aga olgu, eks see kõik ole turvalisuse tagamiseks.

Kõige jubedam asi aga on see, et id-kaardiga panka logimine võtab kauem aega kui senine paroolikaardiga. Just nii. Olen selline inimene, et kui vajalikud väljad täidetud, vajutan enter-klahvi, lootes sedasi kohe andmed edastada. Aga id-kaardiga e-panka logides ei ole kohene enterivajutus mõeldav, kuna vaikimisi on sisestusnupuks vana hea paroolikaardiga sisenemine. Nüüd ma siis pean iga kord hiire järele haarama ning kursori õige nupuni juhtima...

Nupp vajutatud, saan enamasti veateate:

Hea klient!
Ei õnnestunud tuvastada Teie ID kaarti!

Pean brauseri taaskäivitama ja uuesti proovima, üldiselt õnnestub sisselogimine uuel katsel, aga mitte alati. Ma ei teagi, milles probleem, kas brauseris (antud juhul jutt Firefoxist) või sisestan oma isikukaardi valesti lugejasse, aga IE-ga läheb kõik sujuvalt. Samas, id-kaardi kasutuselevõtu puhul ei kavatse ma küll IE-d kasutama hakata.

Mis siis nüüd? Eks ma kasutan id-kaarti ikka edasi, aga Hansapank (teiste pankade kohta ei teagi) võiks "Sisene" nupu tõsta teiseks ning esimesele positsioonile seada "Sisene ID-kaardiga" variandi, sedasi saab rutem sisse logida. Ning miks mitte eelistada id-kaardiga logijaid paroolidega jamajatele, näiteks viimase aja limiidipoliitikagi näitab sisselogimismeetodite eelistusi. Aga tolle veateate suhtes peaksin vist mina midagi ette võtma, vaevalt et see Hansapanga-poolne kala on.

Kuid sellegipoolest - hüppa, e-tiiger!

Üldiselt kesklinnast välja sõites suundume töölt/koolist eemale, tuleme sealt. Mitte küll sajal protsendil juhtudest, aga ikkagi. Eeldatavasti teeme hulga asju ja näeme vaeva, kui oleme tööl või koolis, ei maga ega laiskle sugugi. Mkmm. Aga suunal kesklinnast... (minu) kodu poole on Pärnu maanteel maja seinal suur reklaamplakat, millel töölt-koolist koju suunduvatele esitatud küsimus magasid hästi? või midagi sellist. Kohe meenub, kuidas loengus magus uni oli, ja vastan: "Jah, tänan küsimast." Eks see nii kohati ka tööl ole...

Minu esimene bartertehing, mida mäletan, toimus umbes siis, kui olin viie- või kuueaastane.

Ajal, mil lasteaias käisin, oli mudelauto ikka ülekõige asi, mida omada ja millega mängida! Sain endale mingi aeg juurde ühe plastmassist halli mudeli, mil nimeks Opel Kadett. Aga mõne aja pärast märkasin rühmavennal üht sinist Moskvitš 412 mudelit ja tahtsin loomulikult endale saada. Asjalik poiss see Taivo oli, kellega kokkuleppele saime ja autovahetustehingu ära tegime. Mudel mudeli vastu - ei mingit raha polnud mängus. Mulle jäi mulje, et tema oli rahul, ning minagi.

See sinine Mosse on mul siiani alles.

Äsja oli juttu, et igasugused maksud ja hinnad tõusevad: maamaks kerkib, parkimine läheb kallimaks, ühissõidukite piletite hinnad tõusevad. Ja kuhu lisatulu kulub? Edgari palgalisaks.

Ei saa mina aru, milleks on vaja sodida. Mõni nimetab seda grafitiks ja lausa kunstiks, aga mina nii ei leia. Kunstiga oleks tegu, kui teos tehakse kohta ja viisil, et see kellegi heaolu ega vara ei riku. Need jubedused, mis meie tänavatel ja rajatistel ning ka ühistranspordis kohati paiknevad, on puhas sodi ja lugupidamatus teiste suhtes.

Mõne aasta eest tehti korterelamu, milles elan, trepikojas ulatuslik remont ja oi, kui tore oli näha ühevärvilisi seinu ning lagesid. Vähemalt mõnda aega. Üsna peagi tekkisid igasugused kriimud ja kahjuks ka kirjad stiilis "ЖЕНЯ БЫЛ ЗДЕСЬ" ning "HELISTAGE LITSILE". Kole ja vastik.

Üks asi, et rõve on. Lisaks kannavad paljud kulusid sellega. Illustreerimaks seda: käesoleval aastal oli Tallinna eelarvest eraldatud miljon krooni grafiti eemaldamiseks - oktoobriks oli see otas. Paneb mõtlema, mida kõike muud selle rahaga ette võtta saaks.

NPNK tudengikaart - oman toda kaarti. See kurask aga kulub kapsaks mul kiiremini kui aastaga. Tellisingi mõne aja eest uue ning see on mul juba umbes paar nädalat käes. Ja eile - 31. oktoobri õhtul jõudis minuni otsepostiga Hansapanga ümbrik, milles olevas kirjas tänatakse, et valisin NPNK tudengikaardi ja nii edasi, ning ümbrikus on juures ka hulgi kuponge igasuguste soodustustega, mis antud kaardiga kaasnevad. Mis aga muigama paneb, on asjaolu, et kirjas on märge: "... pakkumised kehtivad kuni 31.10.2007 kui kupongil pole märgitud teisiti." Kusjuures teine kehtivusaeg on märgitud vaid mõnele üksikule kupongile. Seega, üldjoontes võib öelda, et pakkumine kestab kuni 31. oktoobrini. Aga eile, mil ma kupongid kätte sain, oligi 31. oktoober!

Lahe mõnitus ju. Aga õnneks ma kurbust ei tunne - NPNK-l on läbi aegade olnud minu jaoks mõttetud boonused/pakkumised. Ainuke väärt asi on, et mingisugused soodustused kehtivad mulle, kui arveid e-pangas tasun. Vaat see on juba midagi! No ja ju mingi seletus ka sellele "poolepäevasele pakkumisele" leidub.