Või midagi sellist?

Üleeile hommikul bussis sõites jäi kõrvu kahe vanaproua vestlus igasugustel argiteemadel, muidugi domineeris jutt hindadest. Mingi hetk jõuti müügimaksuni ning sealt edasi laienes teema Tallinna valitsemise ning Keskerakonna peale. Minu kõrvadele oli selline teema loomulikult kõva highlight ning kuulasin hoolega, mida minust kaks põlvkonda vanemad tallinlased olukorrast arvavad. Ja võetigi ette võimalik hinnatõus, mida müügimaks endaga kaasa toob. Seejärel hakati arutama, kuhu see müügimaksutulu üldse läheb – loomulikult Edgari propaganda ja mõttetu Tallinna televisiooni peale. On ju Keskerakonnal võlad eelmistest valimistest ning needki vajavad tasumist, ja mis valimiskampaania see Keskerakonnal üldse on, kui sisu üldse pole, on vaid mõnitamine ja sopaloopimine konkureerivate erakondade suunas.

Kuuldu pani mõnusalt muigama ning tujugi tõusis veidi. Vot selliseid pealinlasi oleks rohkem tarvis.

Keskerakond on välja tulnud ühe huvitava ettepanekuga. Mõte on üllas - maksusoodustusega veidi töökohtade tekkimist ergutada, kuid mina haistan siin küll päris head skeemi.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 1. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (559 SE), mille kohasel ei peaks tööandja maksma sotsiaalmaksu töötaja eest, kes on tööle võetud ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2010. Et saada maksuvabastust, peab see isik olema eelnevalt 3 kuud töötuna ametlikult registreeritud. Sotsiaalmaksu vabastust soovitakse 12 kuuks alates töölevõtmise hetkest. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteated

Kuidas oleks sellega, et kui laseks olemasolevad töötajad lahti ja võtaks asemele tingimustele vastavad töötud. Kindlasti väärt spetsialiste ja võtmetegelasi niimoodi vahetada kasulik poleks, aga mõned ametikohad on igal juhul sellised, mille puhul töötajavahetus tooks vähem kahju kui aasta jagu sotsiaalmaksuvabadus kasu. Olgem ausad, 33% palgast on märkimisväärne papp.

No näis, küllap mõeldakse ka eespool kirjeldatud idee peale, kui menetletakse seadusemuudatust. Võimalik, et juba olemasolev normide kogum kaitseb taoliste skeemide eest.

Vana hea hõõglamp tõmbab tagasi. Päris mitme aasta eest promoti säästupirne - kestab kuni kaheksa korda kauem ning tarbib kordi vähem energiat kui tavaline hõõglamp (energiatarbes peaks olema umbes neljakordne võit). Mõni ostis ja proovis, osale meeldis, osa viskas käega ning kasutas hõõglampi edasi. Kokkuhoid säästulampide puhul on täiesti olemas, kui veidi rehkendada, isegi üüratu hinnavahe säästu- ja hõõglambi vahel teeb tasa. Sestap otsustasid tähtsad ninad Euroopa Liidus, et kehtestame säästupirni kasutamise sundkorras. Plaani kohaselt on hõõglampide müük lõplikult piiratud 2012. aastaks (vt Energiasäästu portaal).

Kõigepealt avaldan head meelt selle üle, et ikka nuputatakse, kuidas saaks efektiivsemalt ning loodussõbralikumalt. Säästupirn ei olegi teab mis rumal roheliste ülepingutus. Kui võit elueas on kaheksa korda ning sääst energias neljakordne, siis miks ka mitte. Hinnavahe (korralike pirnide puhul) umbes 15-20-kordne, selle kulu ületab võit kindlasti. Kuid siinkohal on agasid - säästulambi olemus.

Säästupirn on ideaalne näiteks korterelamu koridori, kus lamp on kogu aeg töös või nii, et ei ole pidevat sisse-välja lülitamist. Sobib hästi ka elutuppa, kui pererahvas paneb õhtul tule põlema ning kustutab selle enne magamaminekut. Sisse-välja klõpsimise suhtes on säästulamp tundlik - see vähendab oluliselt pirni eluiga. Mainitud kuni kaheksakordne eluea võit võib vabalt kahaneda üheni või isegi alla selle. Näiteks vetsu säästulambil asja ei ole: tuli põlema... sirts ja valmis... tuli kustu - pirn sureb sedasi peagi ära. Samuti on säästulambil teatav "stardiaeg", mil valgustugevus on umbes minuti või kahe jooksul nõrk. Selle ajaga on häda nr 1 vetsus juba ammu tehtud. Kui ma nüüd enda mätta otsast vaatan, siis umbes pool tuledest on ikka sagedase sisse-välja kasutamisega, kasutaks neis parema meelega hõõglampi.

Ning veel üks paha nüanss, võib-olla vähestes EU-riikides, paraku aga Eestis küll - pingekõikumine. Ei ole meie energiavõrk nii hea, et saaksime stabiilset pinget nautida, ikka näen enda kodus ning külas, et lambid laes vilguvad. Hõõglambile ei tee selline kõikumine väga hullu midagi, samuti on paljud seadmed selle suhtes kaitstud. Lauaarvuti ilma UPSita aga näiteks pole - olen oma lauaraali emaplaadi vahvasti ära vahetanud tänu kõikuvale voolule. Ning ei armasta pingekõikumist ka säästulamp. Mis siis juhtuda võib? Eluiga väheneb, kuid hullem lugu on see, kui lamp üldse ära kustub. Esimesed säästupirnid, mis turul liikusid, kustusid sita voolu tingimustes paari kuuga. Mitte ainult minul, ka teistel.

Mida ma öelda tahan? Leian, et hõõglambi müügi keelustamine on väär. Pigem võiks sekkuda teisiti - hõõglampidele märgatav hinnalisa seada, säästupirne aga hoopis subsideerida. Tegelikult viimast vist ei juhtu, aga esimene oleks täiesti mõeldav. Selle tulemusel kahaneks eri pirnide hinnavahe ning see stimuleeriks vahvat säästupirni eelistama hõõglambile. Täielikult säästulambile üle minna aga ei ole minu silmis mõeldav, pigem eelistaks hõõglampi teatud kohtades edasi kasutada. Vetsu säästupirni ikka ei paneks...

Muide, need, kes kasutavad valgusregulaatorit, unustagu see funktsioon ära. Säästupirniga dimmerit kasutada ei tohi. :)

Mõned lingid näpunäidetega, kui peaks huvi pakkuma:
Kui palju raha säästab säästupirn?
Kas säästupirni peaks kustutama?

Ilus talv tuli maha, jah. Ning ka paras segadus tänavatel. Pühapäeval, kui kogu see möll alguse sai, olid teed päris umbes... arusaadav, koristus võtab omajagu aega. Esmaspäeva hommikul aga eeldaks juba läbitavaid teid/tänavaid, tahaks tööle, kooli või kuhu iganes jõuda, kuid olukord oli sama nõrk nagu eelmisel päeval.

Mis kukalt sügama pani, oli asjaolu, et Nõmme ja Mustamäe (kuuldavasti ka Kesklinn ja Lasnamäe) oli mattunud lume alla, masinad lumes kinni, liiklus umbes, ühistransport täiega graafikust maas. Hea, kui üldse buss, troll või tramm tuli. Jõudes Koplisse, nägin paradiisi. Peateed olid asfaldini puhtad, jalakäijatel rajad olemas, asutusteesised lumest puhtaks kraabitud, ühistranspordipeatuste taskud läbitavaks tehtud. Ei olnud midagi häda. Juba hommikul lumi suuremalt jaolt ära koristatud!

Päeva teises pooles oli Kopli muidugi ammu korras, aga jõudes Mustamäele ja Nõmmele, oli olukord täpselt sama, mis hommikul. No nii suur kontrast erinevate linnaosade vahel väikeses Tallinnas, et jube. Nii kui Kopli paradiisist välja sain, olid peateed ikka paksu lumega kaetud, väikeseid teid polnud ollagi, jalakäijatel kõnniteid samuti mitte. Ma ei mõtle mingeid pisikesi teisejärgulisi kõrvalteid, vaid näiteks kas või Vabaduse puiesteed. Kuigi kõrvalteedega oli olukord lausa masendav.

Millest siis ühe linna piires nii suured erinevused? Mõtlesin ja arvasin, et küllap linn on erinevate teedehooldajate vahel ära jaotatud ja osa lihtsalt ei saa hakkama. Ja nii oligi: Postimees slgitab

Kusjuures siiamaani, kolmapäeval, on osa teid endiselt uskumatult lumised. "Hea töö", Teho AS ning Tänavapuhastuse AS.

On aeg, mil arutame, kuidas hakkama saada jahtunud majandusoludes. Seks puhuks mõtleme näiteks riigieelarve kärpimisest, mis on viimastel nädalatel omajagu vaidlusi tekitanud. Ükski seltskond ei taha loovutada oma raha, kuid keegi kindlasti peab vähemate vahenditega leppima. Ega meie rahandusminister Ivari Padargi kärbetest pääse - selgub, et härra on 20 kilo kaalust kaotanud. Olukord on nii jube, et läheme juba kehakaalu kallale...

Ei saa mina aru, milleks on vaja sodida. Mõni nimetab seda grafitiks ja lausa kunstiks, aga mina nii ei leia. Kunstiga oleks tegu, kui teos tehakse kohta ja viisil, et see kellegi heaolu ega vara ei riku. Need jubedused, mis meie tänavatel ja rajatistel ning ka ühistranspordis kohati paiknevad, on puhas sodi ja lugupidamatus teiste suhtes.

Mõne aasta eest tehti korterelamu, milles elan, trepikojas ulatuslik remont ja oi, kui tore oli näha ühevärvilisi seinu ning lagesid. Vähemalt mõnda aega. Üsna peagi tekkisid igasugused kriimud ja kahjuks ka kirjad stiilis "ЖЕНЯ БЫЛ ЗДЕСЬ" ning "HELISTAGE LITSILE". Kole ja vastik.

Üks asi, et rõve on. Lisaks kannavad paljud kulusid sellega. Illustreerimaks seda: käesoleval aastal oli Tallinna eelarvest eraldatud miljon krooni grafiti eemaldamiseks - oktoobriks oli see otas. Paneb mõtlema, mida kõike muud selle rahaga ette võtta saaks.

Nüüdseks mõnda aega on jõle populaarne kuulata muusikat pleierist, klapid kõrva sees või peal. Eks iga inimene teab, kuidas sisustada oma vaba aega või aega, mis kulub punktist A punkti B liikumiseks. Kui keegi naudib muusikat klappidega, ei häiri see üldjuhul kõrvalolijaid. Aga nüüd... on sageli sedasi, et keegi kuulab omale meeldivat heliteost kaasaskantavast seadmest, kusjuures mitte kõrvaklappide, vaid hoopis valju kõlariga. Ma ei tea, mis seadmed need on - telefonid või suure kõlariga mängijad. Kuula ja tee, mis tahad, aga ära häiri teisi! Kuid see on ju ebameeldiv, kui mina, kes vaikselt olen, pean kuulama kellegi lemmikut vifti senti või muud räppi, mis mulle peale ei lähe. Ma tahaks vaikuses olla, aga ei saa, kuna mingi dressides ja tossudes, liikudes ühelt küljelt teisele kalduv (enamjaolt vene keelt kõnelev) mölakas oma maitse muusikat kuulab, kusjuures väga valjult.

Aga noh, kõigile ei ole ju kombeid ja oskust teistega arvestada õpetatud.

Uudiseid sirvides komistasin selle otsa: Briti firmal valmib tarkvara iPhone’i lahtimuukimiseks

Väga kummaline on lugeda avalikus uudisteportaalis, et keegi murrab midagi lahti... koheselt seostub lahtimuukimisega illegaalsus. Siiski, artiklit lugedes selgub, et telefoni tootja poolt seadmesse ehitatud blokeeringu eemaldamine kellegi teise või kolmanda poolt on lubatud.

Tegelikult pole see tegevus illegaalne - mullu otsustas USA autoriõiguste büroo, et tarbijal on õigus oma telefoni blokeeringut lahti murda, et kasutada telefoni ka teiste mobiilioperaatorite võrkudes.

No jah, siiski on tunne, et antud uudis kõlbaks näiteks foorumisse, milles grupp häkkereid tutvustab oma tegevust. Ja muide, ma eriti ei teagi, mis too iPhone üldse on. Telefon ilmselt, aga veel...

Nagu mõni aeg tagasi võis kuulda, pannakse Paris Hilton pokri. Küll vaid väga lühikeseks ajaks, kuid vanglakaristus siiski. Üldiselt seostub vanglasseminekuga kole emotsioon, paraku Paris Hiltoni trellide taha asumisega tekib tunne, et see ei ole küll mingi kohutav juhtum staari elus, vaid järjekordne vahva lõbus seiklus, kusjuures palju kuulsust toov sündmus. Pidev ihihii ja ahahaa keerleb tolle vanglakaristuse ümber - nädalas mitu uudist, et Paris Hilton teeb seda ja toda. Täna näiteks annab Postimees teada, et Parisele on valitud kongikaaslane. Valitud! Ning valiku tegemisel oli tarvis arvestada väga paljude asjaoludega... vangla personal peab käituma teatud moodi... kui keegi eksib, kaotab oma töökoha... Nagu tuleks mingi jumal, kellega tuleb arvestada ja kelle heaks tegutseda.

Ma leian, et tegu ei ole enam vanglakaristusega, millega süüdimõisteti kannab karistust ebameeldival moel, vaid mingi muu nähtusega - vanglaseikluse või -episoodiga Parise elus. Ning meelelahtusprojektiga. Mingit karistuse kandmist vaevalt et toimub, lihtsalt üks chill müüride vahel.

Tekib küsimus, miks on paljudel ühissõidukijuhtidel kohati väga kiire... selles mõttes, et uksed avanevad enne sõiduki täielikku seismajäämist ja sõitjad peavad liikuvast masinast välja hüppama nagu konnad. Ning kiire on ka peatusest lahkumisega - reisijad jõuavad vaevu sõidukist maha või sõidukisse peale tulla, kui juba uksed sulguvad ja juhi jalg on gaasipedaalil raske. Venida aga ei tohi sõitja kohe üldse, siis võibki uste vahele jääda, halvimal juhul lohiseda nägupidi mööda asfalti sõidukile järele. Siin ei sobi venimisele vabanduseks ei kõrge vanus, väsinud keha, uimasus, rahvarohkus, ega miski muu.

Miks küll sedasi? Loomulikult on range sõidugraafik, hilineda tohib vaid mõne minuti, kuid sõitjate ohutus siiski ennekõike. Väga nõme on, kui reisija peab kõigest väest pingutama, et ühistranspordi peale saada või sellest väljuda, jäädes seejuures terveks. Nõukaaja tunne tekib, mil kõik teenindajad kuningad olid, tarbija aga mõttetu rott. No jah... TAK ja TTTK linnaettevõtted, konkurentsi erilist ei ole, ega siis palju loota tasugi.

Nüüd seis selline, et Linnalehte on hakanud ruumipuudus kimbutama. Eks ta ole, viimasel ajal ja üldse uudiseid palju ning eks teabemaht aina kasva ka. Kuid mida enam infot, seda rohkem ruumi vaja. Nagu kõik siin ilmas, tegutseb Linnaleht piiratud ressursi tingimustes - ruumi enam pole! Kuid ega lehekujundajad lollid ole, välja nuputati hea viis, kuidas palju infot mahutada lehele - pealkirjas jäetakse ära üks täht, ja kusjuures mitte suvaline täht, vaid mõttetu täishäälik, ilma milleta tegelikult sõna oma kõla eriti ei kaota. Toetasid... toetsid... aru saab kenasti. Au ja kiitust!

Nagu võib Falcki küberlehelt lugeda, on ettevõte loonud uue kaubamärgi - Ühisteenused, mis võtab senised avaliku sektori teenused enese kanda. AS Ühisteenused hakkab osutama liiklus- ja parkimiskorralduse, ühistranspordi piletikontrolli, tasulise parkimise kontrolli ning parkimismajade ja parklate opereerimise ning elektrimõõdikute kontrolli teenust. Uue kaubamärgiga tuli ka uus välimus - senised falcklased hakkavad nüüd olema hoopis erinevas töörõivas ning -kilbis.

Tegelikult on asi selles, et Falck maskeerub. Falck tegutseb kavalalt ja vahetab oma välist palet. Sedasi soovib meile kõigile luua muljet, et Falck ei valluta kogu Eestit, kuigi samal ajal toimub endiselt Falcki invasioon. Vot.

No mis värk on. Juba mitmes kord on juhtunud, et avastan Selveri kauplustes soodustusega kauba hinnasildi ning ostan vastava toote. Kassas aga on selgunud, et maksma pean pooleteist- või hoopis kahekordset hinda. Õiendama ei ole ma hakanud - mõtet pole selles leidnud. Küll aga leian mõtet tagant järele vinguda. Et siis hinnasildid ja kassaaparaadid ei ole infot vahetanud? Infopuudus on jube nähtus küll... Ja ma olen sada protsenti kindel, et ma valesid tooteid ei võtnud.

Selliselt näeb välja pealkiri 25. jaanuari Linnalehes.

Essence on kontserdisari, millel võim homoseksuaalidest noored avalikkuse ette tuua. Lubab see ju noored muusikud kapist välja ajada.

Kontserditele on oodatud kõik, kes on huvitatud tulevikutegijate muusikast, kuid arvestama peab, et kuna üritused kestavad hilisööni, on kehtestatud vanusepiirang 18 aastat.

Selgelt on ka kirjas, et publikuks oodatakse neid, keda huvitab homode kui tulevikutegijate muusika. Kuid õnneks on Essence'i südametunnistus õigel kohal - kapist väljunuid esitletakse vähemalt 18-aastastele. Tubli piirang, ega's alaealised pea homoesitlust taluma.

Ega kohuke kao kuhugi, tegutseb taas. Tuleb välja, et Säästumarketil on pakkuda vakantseid töökohti ning töökuulutusi reklaamitakse... kohukese pakendil.


Ma leidsin ühe sellise eksemplari enda külmkapist. Loomulikult sõin selle ära ja peab mainima, et hea oli. Mis sest, et ilma igasuguse täidiseta, tavaline vanillikohuke šokolaadiglasuuris. Väga hea oli... erinevalt Edgari kohukesest.

Sina, kes sa jälgid haiglaselt, kas Internetis kerkib üles midagi seoses sinuga, tea, et sa oled egosurfaja.

Sina, kes sa ei suuda päevagi olla ilma Wikipedia'ta ja pead seda pidevalt täiendama, oled wipediholist.

Sinul, kel vajadus Internetis avaldada isegi väga intiimseid eluseiku, on blogivallutajate sõltuvus.

Sina, kes sa meeleheitlikult googledad, et leida päevavalgustkartvat infot lähikondlastest, oled googlejälgija.

Sina, kes sa rahuldud üksikasjaliku ülevaate saamisest Internetti riputatud piltidel olijate kohta, sa’d fotoluuraja.

Vot sellised avastused on aset leidnud tänapäeva meditsiinis.

Tuli paari päeva eest AS STV'lt arve, mille lõpus oli kirjas üks teade:

Teatame Teile, et alates 01.02.06 hakkab kehtima uus AS STV teenuste hinnakiri. Hinnakirja korrigeerimine on vajalik seose üldise hinnatõusuga ning programmitootjate poolt kanalite edastamise eest nõutavate tasude iga-aastase suurenemisega.

Selge see, et hinnad tõusevad ja kasum väheneb, kuid et siis nüüd hinnad minevikus tõusevad... see on veider.

Lugesin täna Linnalehte ja sain teada, et Tallinna Autobussikoondis soetab lähiaastate jooksul 65 uut bussi. 40 neist saabuvad liinile juba 2007. aasta suvel – pool aastakest oodata. Bussid on madalapõhjalised, 65-st 15 on liigendbussid. Vähe lõõtsaga busse küll, aga hea seegi.

Madalapõhjalised bussid on tõeline kuld. Väga sageli näen, kuidas emad lapsevankriga hirmvaeva näevad, et bussi või bussi pealt maha saada. Kui ikka neli järsku astet kitsas sissekäigus läbida tuleb, ei ole see sugugi lust. No ja muidugi meie kallid vanurid – eks neilgi ole bussisõit kergem, kui saavad madalapõhjalisse bussi tavalise kerge sammuga.

Uutel bussidel on peale uudsuse ja vahvuse ka salongis olevad tablood, mis näitavad peatuste nimesid. Loomulikult ei puudu valjuhääldist kostuvad peatused. Mis kõige huvitavam – teavitussüsteemi hakkab juhtima GPS süsteem.

No jaa, kulukas ettevõtmine. Aga ma usun, et tasub ära investeering uude tehnikasse. Uus võimas korras bussipark on ikka vahva nähtus ning madalapõhjalised bussid parandavad oluliselt transporditeenuse kvaliteeti, mis sest, et madalapõhjalised on omajagu kallimad kui lihtsa tegumoega kõrged majakad.

Ja veel… kui nüüd meenutada, siis Edgarpartei lubas aasta eest enne valimisi, et korraldab Tallinnasse 100 uut bussi. Noh, esmapilgul võib ju tunduda, et Edgarpartei täidab nüüd oma lubadust. Osa busse 100-st juba tellitakse. Kuid ei. Mina saan aru, et TAK korraldab uue veeremi ostu ise, mitte Tallinna linn. Mina leian, et kõnealuste uute busside ostmises ei ole Keskerakondliku linnavalitsuse kätt mängus. Parandage mind, kui ma eksin.

Aga jah, tore uudis. Mina näiteks olen väga põnevil ja ootan uute masinate ilmumist. Mul on hea meel, on alati olnud selliste sündmuste puhul.

Härra Bushi visiit lööb laineid. Kõva ettevalmistus käib ja jutud levivad karmidest turvareeglitest. Tähtsa väliskülalise turvajatel on lausa õigus tulistada inimest, kes turvajate meelest ohtu kujutab… Ega’s midagi, kui on plaanis Bushi lähedusse sattuda, tuleb liikuda tibusammul, käed nähtaval, aga kohe kindlasti mitte taskus või põues.

Kollast hõngu andmed pärinevad Reporterist.

Naljakat teavet on päris palju. Hetke eest lugesin, et teismelised kiusasid Interneti teel klassiõde. Alguses arvasin, et tegu millegi tõsisega, aga lugedes hakkas mul sisimas natuke naljakas. Jah, täiesti nõus olen, et rumalaid inimesi (mitte ingimata teismelisi) on, kes arvavad, et nad lahedad, kui mõnitavad kedagi, kuna suitsu tõmbavad ja räägivad, kuidas nad „eile kümme liitrit viina ära jõid, kuid pähe midagi ei hakanud”. Isiklikult jälestan ma selliseid inimesi. Veider paralleel küll antud looga, kuid paratamatult see tekkis mul. Aga noh, igasuguseid inimesi on.

Kuid lubage naerda:

Õelutsejad hakkasid tüdrukule Rate.ee leheküljel halbu hindeid andma ja teda seal alatult solvama, samuti pommitati teda õelate e-kirjadega.

... laps oli juba nädal aega keeldunud kooli minemast.

On sel vahet, kui debiilikud avaldavad oma lolli arvamust, reidi keskmine hinne langeb ja niigi rämpsu täis postkasti lisandub veel saasta? On see piisav põhjus keeldumaks kooli minemast? Ei usu. Ma pakun välja, et pea püsti, keskmine sõrm üles ja täie hooga elus edasi!