Nõudmiseni hoiuse likviidsus pole enam endine
Inimesed maksku sularaha asemel kaardiga - olen selle raudne kahe käega pooldaja. Ning seda tuleb promoda. Kuid Hansapanga otsus muuta 1. maist tasuliseks sularaha väljavõtmine, kui summa ületab kuus 30 000 krooni, ei ole mu meelest see kõige õigem instrument propageerimaks kaardimakseid eelistama sularahatehingutele. Asi just selles, et nõudmiseni hoiused peaksid mu meelest olema võimalikud likviidsed. Kui nüüd lisada sularaha hoiuselt väljavõtmisele täiendav kulu, langeb arvelduskonto likviidsus. Muidugi see 0,3% 30 000 krooni ületavalt summalt (juriidilisest isikust kundede puhul on tariifid erinvad, kuid ka neil tuleb teenustasu maksta, juba preaguselgi hetkel) ei ole teab mis suur summa, aga asi on põhimõttes.
Miks siis nii?
Eks see turvalisem ja mugavam ole, aga Margus seda ei maini, et iga kaarditehinguga saab Hansapank oma ampsu. :) Täpselt ei julge öelda, aga olen kuulnud, et müüja tasub kaarditehingutest 2% pangale. Eks see number erineb - sõltub kaupmehe ja panga vahelisest lepingust, kuid fakt on, et teenustasu eksisteerib.
Ma tahan öelda, et kohe kuidagi ei meeldi mulle see sularaha väljavõtmise teenustasu...
Miks siis nii?
«Hansapank kutsub inimesi igati üles maksma kaardiga – see on sularahaga arveldamisest tublisti turvalisem,» selgitas Margus Rink, miks pank kutsub kliente üles kaardimakseid tegema.
Eks see turvalisem ja mugavam ole, aga Margus seda ei maini, et iga kaarditehinguga saab Hansapank oma ampsu. :) Täpselt ei julge öelda, aga olen kuulnud, et müüja tasub kaarditehingutest 2% pangale. Eks see number erineb - sõltub kaupmehe ja panga vahelisest lepingust, kuid fakt on, et teenustasu eksisteerib.
Ma tahan öelda, et kohe kuidagi ei meeldi mulle see sularaha väljavõtmise teenustasu...
timo:
Juba teenustasud siseriiklikel maksetel tõmbavad mul hinge vahepeal kinni, jube.