V�i midagi sellist?

Huumorisaade "Riigikogu infotund"

Thu, 24 Jun 2010 19:16:47 +0300

Juhtusin 16. juuni hilis�htul vaatama saadet "Riigikogu infotund" ning v�ga l�bus oli. Kui seni tundus see saade igava poliitikute jurana (p��bli arusaamade j�rgi), siis p�rast toda �htut on tegu minu meelest v�ga hea kom��diaga. Olin muidugi veidi �llene, kuna �sja oli l�ppenud jalgpalli MMi m�ng ning vaatasin seda �he s�bra ja �lle seltsis, aga siiski. Kohal oli k�put�is riigikogulasi, kes pommitasid k�simustega saali ette kutsutud ministreid. K�simused olid loomulikult seotud erakondadega ning opositsoonis/koalitsioonis olemisega, aga k�simusi k�siti positiivse ning humoorika alatooniga. K�simustele vastamine aga pakkus veelgi enam meelelahutust. Eelk�ige ajasid Andrus Ansipi humoorikad vastused ning t�gamised naerma. M�rkimisv��rne oli ka see, et Andrusel oli prakiliselt iga vastuse puhul olemas mingisugune n�ide statistikast, et miski oli nii palju protsente t�usnud v�rreldes tolle aastaga jms. Kas t�esti siis k�ik aruanded ja statistika h�rra peaministril p�he talletunud?

Et kui �htul kvaliteethuumori seltsis naerda tahaks, siis vaadake saadet "Riigikogu infotund". ETVs.

Silmitsi W-kujulise koletisega

Tue, 8 Jun 2010 21:04:36 +0300

Majanduse madalseis, finantskriis, majanduskriis. N��d oleme justkui toibumas 21. sajandi suurest paugust, langused on enamjaolt peatunud ning kohati t�usuga asendunud, raha j�lle liigub ning tulevikki tundub p�iksepaistelisem. Kui meil siin Eestis, v�ib �elda, suurem osa p�ksirihma pingutamisest ning k�rpimisest on n��dseks tehtud ja tundub, et edukalt, siis tegelikult ei ole maailmamastaabis keerulised ajad sugugi l�bi.

Kuuldavasti on mitmetele riikidele, eesotsas Euroopa omadele, l�puks ometi kohale j�udnud arusaam, et meeletu v�lgu elamine pole pikaajaliselt kuigi j�tkusuutlik ning seni defitsiidis olnud eelarved ja kasvav v�lakoormus on reaalne oht sattuda t�sisesse v�lakriisi. Seda t�estas meile �ks kuumaverelistest ning p�ikesest lolliks k�psenud �sigadest� (PIIGS � Portugal, Italy, Ireland, Greece, Spain), nimelt Kreeka. Tegelikult ei olnud ju riikide fiskaalne seis paari-kolme aasta eest oluliselt parem t�nasest, kuid k�lma du�ina m�junud �leilmne �okk pani siiski m�tlema senise elustiili tulevikuperspektiivile. V�i pigem selle puudumisele. �ritataksegi olukorra lahendamiseks �mber m�ngida oma eelarve kulud ja tulud ning lisaks h�dasolijatele k�rbivad puuduj��ki prof�laktika m�ttes ka teised riigid, sealhulgas Euroopa suured majandused �hendkuningriik ja Saksamaa. Iseenesest tervitatav tegevus, aga rangem fiskaalpoliitika t�hendab �htlasi sisen�udluse v�henemist k�rpijariikide ning ekspordiv�imaluste kahanemist partnerriikide jaoks.

Kui seni tundus mitmete teadjate arvamus W-kujulisest majanduskriisist v�het�en�olise riskistsenaariumina, siis n��d hakkab see �ha reaalsemana tunduma. Juba mainitud v�imalik tagasil��k majanduses, mille tingib rangem eelarvepoliitika, viimasel ajal v�ga n�rviline ning volatiilne rahaturg, pettumine majanduse taastumise kiiruses ning v�imalikud eba�nnestumised Kreeka-laadsetes riikides v�ib meid vabalt viia W-kujulise s�idu keskpunktist allapoole.

Igatahes raske saab valitsustel olema, kuna k�rpimised ning muud keerulised otsused toovad mitmetes riikides protestiva rahva t�navale, samuti on iga otsuse hinnaks poliitiline populaarsus. Jaksu kainelt m�tlevatele inimestele ning ehk suudame siiski piirduda V-kujulise seiklusega. Annaks jumal v�i keegi, et suurte majanduste eesseisvad k�rpimisest meid p�lvili ei l��ks.

�ra usu paksu, n�ed, j�lle t�stab maksu

Mon, 7 Jun 2010 21:10:00 +0300

�leeile hommikul bussis s�ites j�i k�rvu kahe vanaproua vestlus igasugustel argiteemadel, muidugi domineeris jutt hindadest. Mingi hetk j�uti m��gimaksuni ning sealt edasi laienes teema Tallinna valitsemise ning Keskerakonna peale. Minu k�rvadele oli selline teema loomulikult k�va highlight ning kuulasin hoolega, mida minust kaks p�lvkonda vanemad tallinlased olukorrast arvavad. Ja v�etigi ette v�imalik hinnat�us, mida m��gimaks endaga kaasa toob. Seej�rel hakati arutama, kuhu see m��gimaksutulu �ldse l�heb � loomulikult Edgari propaganda ja m�ttetu Tallinna televisiooni peale. On ju Keskerakonnal v�lad eelmistest valimistest ning needki vajavad tasumist, ja mis valimiskampaania see Keskerakonnal �ldse on, kui sisu �ldse pole, on vaid m�nitamine ja sopaloopimine konkureerivate erakondade suunas.

Kuuldu pani m�nusalt muigama ning tujugi t�usis veidi. Vot selliseid pealinlasi oleks rohkem tarvis.

Nutikas SmartPOST

Mon, 31 May 2010 15:06:58 +0300

M�ni aeg tagasi oli tarvis �ks keskmist m��tu pakk Tallinnast Tartu toimetada. Kui seni kasutasin Eesti Posti teenuseid, siis sel korral meenus, et on ju olemas �ks innovaatiline pakiteenus nimega SmartPOST, mis avalikkuses palju kiita saanud ning n��d kuuldavasti tublisti laienema asunud. Hakkasingi l�hemalt uurima, mida nimetatud teenus endast kujutab.

K�igepealt l�ks veebileht lahti ning lugemist jagus p�ris mitmek�mneks minutiks. Kusjuures, etteruttavalt, v�iks �elda, et kogu protsessi juures oligi too esimese kontakti loomine k�ige ajamahukam etapp. Kui teenus sisuliselt selge, leppisin pakisaajaga detailides kokku ning asusin J�rve Keskuse automaadi juurde. M�istagi pidin saadetise turvaliselt �ra pakkima, aga selles suhtes midagi erilist v�rreldes kas v�i Eesti Postiga ei olnud: pakile peale vaid saaja ja saatja nimi ning telefoninumber. Automaadi juurde j�udis vahetult enne mind �ks mees, kes n�htavasti pakile j�rele tuli. Vandusin siis juba m�ttes, et ei vedanud ikka, n��d peab kaua j�rjekorras ootama. Ja juba oligi mu ees olnud mehel pakk k�es ning ta lahkus. L�ksin siis ise uhke touch screeni juurde ja automaatselt hakkasin tegutsema vastavalt juhistele. K�ik k�is minu �llatuseks kibekiirelt ning praktiliselt minutiga olin ma sihtkoha ja saaja kirja pannud, paki kappi l�kanud ning teenuse eest ka tasunud. Ei midagi keerulist, juhised olid ekraanil selged ning igal sammul sai kenasti infot, et mis toimub. Maksmine k�is kaardiga (kes siis enam Eestis sulas arveldab...).

Nagu lubatud, oli pakk �igel ajal �iges kohas saajat ootamas. Kui pakk p�ral, saab saaja teavitava sms-i.

K�ll aga ei saa ma aru, kuidas saab paki sihtkohta j�udmise aeg s�ltuda saatmiskohast. Oletame, et pakk l�heb teele punktist 1 punkti 2. Sel juhul on pakk punktis 2 n�iteks j�rgmisel t��p�eval hiljemalt 13:30. Kui aga pakk l�heb teele punktist 3 punkti 2, siis pakk j�uab punkti 2 n�iteks hiljemalt 16:00. Umbes et kuller tuleb ja v�tab pakid �hest kohast �ra ja siis viib �kshaaval igasse sihtkohta �ra, j�uab igasse Eesti sihtpunkti �heaegselt. Loogilisem oleks ehk see, kui sihtkohta j�udmise aeg s�ltub ikka sihtkohast endast. M�stika, peab seda asja uurima.

Minu poolt 5+. Kasutan teinekordki SmartPOSTi lahendust, kuna k�ik k�ib kiirelt ja mugavalt, pakikaste t�hjendatakse isegi puhkep�evadel, hind ning paki sihtkohta j�udmise aeg on konkurentsiv�imelised. Miinusena peaks muidugi mainima asjaolu, et saadetise m��tmed on piiratud: pikim k�lg peab j��ma 60 cm sisse. Ettev�ttele aga edu nutika idee eksportimisel.

Skeem: t��kohad aastaks sotsmaksust priiks

Thu, 3 Sep 2009 09:32:42 +0300

Keskerakond on v�lja tulnud �he huvitava ettepanekuga. M�te on �llas - maksusoodustusega veidi t��kohtade tekkimist ergutada, kuid mina haistan siin k�ll p�ris head skeemi.

Riigikogu juhatuse otsusega v�eti menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 1. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eeln�u (559 SE), mille kohasel ei peaks t��andja maksma sotsiaalmaksu t��taja eest, kes on t��le v�etud ajavahemikul 1. jaanuar � 31. detsember 2010. Et saada maksuvabastust, peab see isik olema eelnevalt 3 kuud t��tuna ametlikult registreeritud. Sotsiaalmaksu vabastust soovitakse 12 kuuks alates t��lev�tmise hetkest. Juhtivkomisjoniks m��rati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteated

Kuidas oleks sellega, et kui laseks olemasolevad t��tajad lahti ja v�taks asemele tingimustele vastavad t��tud. Kindlasti v��rt spetsialiste ja v�tmetegelasi niimoodi vahetada kasulik poleks, aga m�ned ametikohad on igal juhul sellised, mille puhul t��tajavahetus tooks v�hem kahju kui aasta jagu sotsiaalmaksuvabadus kasu. Olgem ausad, 33% palgast on m�rkimisv��rne papp.

No n�is, k�llap m�eldakse ka eespool kirjeldatud idee peale, kui menetletakse seadusemuudatust. V�imalik, et juba olemasolev normide kogum kaitseb taoliste skeemide eest.

Eestimaa v�last vabaks

Thu, 16 Apr 2009 22:57:17 +0300

P�ris mitu n�dalat olen huviga j�lginud saadet V�last vabaks. Ja enam-v�hem v�ib rahul olla, kuigi enne esimese saate eetrisseilmumist olid mu ootused m�rksa k�rgemad. Lootsin sisult t�sist ja realistlikku saadet, aga tegelikult on V�last vabaks ikkagi, v�hemalt mulle tundub, suunatud lihtsale kergele meelelahutusele. N�iteks on praktilisellt igas saates �ks kohustuslik nutustseen ja lahatakse perede omavahelisi suhteid (kuigi siin saaks vaielda... eks suhetel ole muidugi ka oma t�htsus). T�si, saatetegelased on ilmselt ikka reaalsest elust, nende olukord samuti, kuid lahendused j��vad alati kuidagi poolikuks, kohati liige idealistlikeks ning pinnapealseteks. Niinimetatud finantsspetsialistid avaldavad arvamust k�ll, aga nende jutt on kui Dormeo madratsi reklaamist - emotsioonitu kuskilt ekraanilt maha lugemine, professionaalsust nagu ei m�rkakski.

Eks see kipu maitse asi olema. Paistab, et eesti rahvale istub meelelahutuslik, ent sisult suhtelist odav teleprogramm. Vaatamata pisukesele pettumusele, kavatsen saadet ikka edasi j�lgida. Ka meelelahtust on vaja, kuigi tahaks ikka kvaliteetsaateid n�ha. Praegusel ajal tundub sellist televisiooni pakkuvat ainult ETV.

H��glampi pole enam kauaks

Tue, 20 Jan 2009 19:04:32 +0200

Vana hea h��glamp t�mbab tagasi. P�ris mitme aasta eest promoti s��stupirne - kestab kuni kaheksa korda kauem ning tarbib kordi v�hem energiat kui tavaline h��glamp (energiatarbes peaks olema umbes neljakordne v�it). M�ni ostis ja proovis, osale meeldis, osa viskas k�ega ning kasutas h��glampi edasi. Kokkuhoid s��stulampide puhul on t�iesti olemas, kui veidi rehkendada, isegi ��ratu hinnavahe s��stu- ja h��glambi vahel teeb tasa. Sestap otsustasid t�htsad ninad Euroopa Liidus, et kehtestame s��stupirni kasutamise sundkorras. Plaani kohaselt on h��glampide m��k l�plikult piiratud 2012. aastaks (vt Energias��stu portaal).

K�igepealt avaldan head meelt selle �le, et ikka nuputatakse, kuidas saaks efektiivsemalt ning looduss�bralikumalt. S��stupirn ei olegi teab mis rumal roheliste �lepingutus. Kui v�it elueas on kaheksa korda ning s��st energias neljakordne, siis miks ka mitte. Hinnavahe (korralike pirnide puhul) umbes 15-20-kordne, selle kulu �letab v�it kindlasti. Kuid siinkohal on agasid - s��stulambi olemus.

S��stupirn on ideaalne n�iteks korterelamu koridori, kus lamp on kogu aeg t��s v�i nii, et ei ole pidevat sisse-v�lja l�litamist. Sobib h�sti ka elutuppa, kui pererahvas paneb �htul tule p�lema ning kustutab selle enne magamaminekut. Sisse-v�lja kl�psimise suhtes on s��stulamp tundlik - see v�hendab oluliselt pirni eluiga. Mainitud kuni kaheksakordne eluea v�it v�ib vabalt kahaneda �heni v�i isegi alla selle. N�iteks vetsu s��stulambil asja ei ole: tuli p�lema... sirts ja valmis... tuli kustu - pirn sureb sedasi peagi �ra. Samuti on s��stulambil teatav "stardiaeg", mil valgustugevus on umbes minuti v�i kahe jooksul n�rk. Selle ajaga on h�da nr 1 vetsus juba ammu tehtud. Kui ma n��d enda m�tta otsast vaatan, siis umbes pool tuledest on ikka sagedase sisse-v�lja kasutamisega, kasutaks neis parema meelega h��glampi.

Ning veel �ks paha n�anss, v�ib-olla v�hestes EU-riikides, paraku aga Eestis k�ll - pingek�ikumine. Ei ole meie energiav�rk nii hea, et saaksime stabiilset pinget nautida, ikka n�en enda kodus ning k�las, et lambid laes vilguvad. H��glambile ei tee selline k�ikumine v�ga hullu midagi, samuti on paljud seadmed selle suhtes kaitstud. Lauaarvuti ilma UPSita aga n�iteks pole - olen oma lauaraali emaplaadi vahvasti �ra vahetanud t�nu k�ikuvale voolule. Ning ei armasta pingek�ikumist ka s��stulamp. Mis siis juhtuda v�ib? Eluiga v�heneb, kuid hullem lugu on see, kui lamp �ldse �ra kustub. Esimesed s��stupirnid, mis turul liikusid, kustusid sita voolu tingimustes paari kuuga. Mitte ainult minul, ka teistel.

Mida ma �elda tahan? Leian, et h��glambi m��gi keelustamine on v��r. Pigem v�iks sekkuda teisiti - h��glampidele m�rgatav hinnalisa seada, s��stupirne aga hoopis subsideerida. Tegelikult viimast vist ei juhtu, aga esimene oleks t�iesti m�eldav. Selle tulemusel kahaneks eri pirnide hinnavahe ning see stimuleeriks vahvat s��stupirni eelistama h��glambile. T�ielikult s��stulambile �le minna aga ei ole minu silmis m�eldav, pigem eelistaks h��glampi teatud kohtades edasi kasutada. Vetsu s��stupirni ikka ei paneks...

Muide, need, kes kasutavad valgusregulaatorit, unustagu see funktsioon �ra. S��stupirniga dimmerit kasutada ei tohi. :)

M�ned lingid n�pun�idetega, kui peaks huvi pakkuma:
Kui palju raha s��stab s��stupirn?
Kas s��stupirni peaks kustutama?

Ei oska lund rookida

Wed, 26 Nov 2008 10:22:08 +0200

Ilus talv tuli maha, jah. Ning ka paras segadus t�navatel. P�hap�eval, kui kogu see m�ll alguse sai, olid teed p�ris umbes... arusaadav, koristus v�tab omajagu aega. Esmasp�eva hommikul aga eeldaks juba l�bitavaid teid/t�navaid, tahaks t��le, kooli v�i kuhu iganes j�uda, kuid olukord oli sama n�rk nagu eelmisel p�eval.

Mis kukalt s�gama pani, oli asjaolu, et N�mme ja Mustam�e (kuuldavasti ka Kesklinn ja Lasnam�e) oli mattunud lume alla, masinad lumes kinni, liiklus umbes, �histransport t�iega graafikust maas. Hea, kui �ldse buss, troll v�i tramm tuli. J�udes Koplisse, n�gin paradiisi. Peateed olid asfaldini puhtad, jalak�ijatel rajad olemas, asutusteesised lumest puhtaks kraabitud, �histranspordipeatuste taskud l�bitavaks tehtud. Ei olnud midagi h�da. Juba hommikul lumi suuremalt jaolt �ra koristatud!

P�eva teises pooles oli Kopli muidugi ammu korras, aga j�udes Mustam�ele ja N�mmele, oli olukord t�pselt sama, mis hommikul. No nii suur kontrast erinevate linnaosade vahel v�ikeses Tallinnas, et jube. Nii kui Kopli paradiisist v�lja sain, olid peateed ikka paksu lumega kaetud, v�ikeseid teid polnud ollagi, jalak�ijatel k�nniteid samuti mitte. Ma ei m�tle mingeid pisikesi teisej�rgulisi k�rvalteid, vaid n�iteks kas v�i Vabaduse puiesteed. Kuigi k�rvalteedega oli olukord lausa masendav.

Millest siis �he linna piires nii suured erinevused? M�tlesin ja arvasin, et k�llap linn on erinevate teedehooldajate vahel �ra jaotatud ja osa lihtsalt ei saa hakkama. Ja nii oligi: Postimees slgitab

Kusjuures siiamaani, kolmap�eval, on osa teid endiselt uskumatult lumised. "Hea t��", Teho AS ning T�navapuhastuse AS.

Neeger olen

Thu, 28 Aug 2008 12:32:07 +0300

Your result for The House, MD Personality Test...

Dr. Eric Foreman

Congratulations, you're Dr. Eric Foreman! You're the guy who follows the rules and does things by the book. You're also extremely arrogant, but it's not like you don't have any reason to be, as you are a smart and strong person. You're not the nicest person in the world, but you can usually keep yourself reasonable and polite, especially in the presence of patients, unlike certain other people.

Take The House, MD Personality Test at HelloQuizzy

Mustanahaline olen, aga v�ga hea, et ma Dr. House pole...

Sten andis idee.

We want it our way

Mon, 28 Jul 2008 00:02:41 +0300

Ega see midagi uut pole, aga...

Venemaa v�lisministeerium kritiseeris t�na teravalt USA presidenti George W. Bushi, kes seadis hiljutises k�nes v�rdusm�rgi saksa natsismi ja n�ukogude kommunismi kuritegude vahele.

Sel puhul olen hr Bushiga t�itsa n�us, mainitet v�rdusm�rk on t�iesti �igustatud. Aga suure karu Mi�a arvates on kommunism lahe, igatahes m�rksa lahedam kui natsism. Kuidas k�ll, ei suuda mina seda m�ista, ei suuda paljud.

Tegelikult on asi selles, et Vene-Mi�a on vaid m��tmetelt suur, kuid sisimas hoopis jonniv m�mmi, kes tahab k�ike omamoodi.

Loe Postimehest